Kord kostis jõulukella hääl

1. Kord kostis jõulukella hääl ja tuttav viis tõi tuju hää ja laulusalm meil kuulutas: au Jumalal ja rahu maal.

2. Nii kõlas armas lauluviis ja kaugele mu mõtted viis. Päev möödus kellahelinal, au Jumalal ja rahu maal.

3. Ja ahastus mind haaras siis, ei ole maa peal rahu siin. Sest paljud vihas pilkavad, au Jumalal ja rahu maal.

4. Veel valjemalt siis kellad lõid, ei Jumal meid ju jätta või. Küll kurjus kaob ja võidab hea, au Jumalal ja rahu maal.

5. Nii laulusalm ja kellahääl jäid kestma, kuni koitis päev. Et kuuleks kõik ja lootust saaks, au Jumalal ja rahu maal.