Mu Lunastaja elab, tean

1. Mu Lunastaja elab, tean. Mis lohutust se’st kõigest saan! Jah, elab see, kes suri kord. Nüüd elu igavene Tal. Mu õnnistuseks elab Ta. Mu eest et taevas paluda. Et sööta mind, kui näljas ma, ja õnnistusi jagada.

2. Ta elab, õnnistust mul toob. Mul raskutes Ta tuge loob. Ta minu elu juhatab ja hinge rahu annab ka. Ta elab, hinge kosutab, Ta pisarad mul kuivatab. Mu rasket südant lohutab ja õnnistusi jagab ka.

3. Mu Sõber jumalik ja hea, mu elu armastuses seab. „Mu prohvet ja mu kuningas,“ Tal’ laulan, kuni elan ma. Ta elab ja võin hingata ning surmast võitu ükskord saan. Ta uhket kodu mulle loob ja õnne minu ellu toob.

4. Ta elab, kiitus olgu Tal! Mu Päästja on Ta samal a’al. Mis rõõmu sellest lausest saan: „Mu Lunastaja elab, tean!“ Ta elab! Kiitus olgu Tal! Mu Päästja on Ta samal a’al. Mis rõõmu sellest lausest saan: „Mu Lunastaja elab, tean!“