1. Maailm me ümber variseb
sel’ halli taeva all.
Kui kutsub meid Hea Karjane,
siis järgneme kõik Tal.
Tuttav Ta hääl
ja sõnad, mis meid
saatnud on eluteel.
Ta valgus teel
ja Talle me järgneme.
On tuules, tormis,
äikeses,
kesk pimedust
meil tuttav kodutee.
Meil on lootus Issandas.
Kui vaevas hing
ja mure suur,
Ta valgushelk
siis tröösti meile toob,
kui on lootus Issandas.
Meil on lootus Issandas.
2. Ei pimesta meid vihmahood,
sest teed me tunneme.
Ja kui see mäkke üles viib,
siis usus ronime.
Meid nägijaks teeb,
Ta rahu meil toob,
trööstib me südame.
Juhib meid teel, ei üksi me jää,
ei iial üksi jää.
On tuules, tormis,
äikeses,
kesk pimedust
meil tuttav kodutee.
Meil on lootus Issandas.
Kui vaevas hing
ja mure suur,
Ta valgushelk
siis tröösti meile toob,
kui on lootus Issandas.
Meil on lootus Issandas.
Me süda ja hing
Meie lootus on Tas.
Me lootus on Temas, kes Looja meil.
On tuules, tormis,
äikeses,
kesk pimedust
meil tuttav kodutee.
Meil on lootus Issandas.
Kui vaevas hing
ja mure suur,
Ta valgushelk
siis tröösti meile toob,
kui on lootus Issandas.
Meil on lootus Issandas.
Meil on lootus Issandas.