1. Üks ingel taevastest,mis pikalt vaikinud,meil laskus hiilguses,ta nii on kõnelnud:„Näe, seal Kumoora künka seeson peidus püha kirjutis.“„Näe, seal Kumoora künka seeson peidus püha kirjutis.“
2. Need Moroni hoolsa käegaon kord pitseerinud,et hüüda Päästja väegavõiks muiste elanud.See maailma nüüd valgustab,siis Päästja taas kord tulla saab.See maailma nüüd valgustab,siis Päästja taas kord tulla saab.
3. See Joosepi soost meil’ räägibja rahvaist kadunuist,teeb ilmsiks Juuda jäägi,neist alles jäänud vaid muist.See toob meil’ evangeeliumi,on Jumal ette näinud nii.See toob meil evangeeliumi,on Jumal ette näinud nii.
4. Nüüd õige aeg on käes,see päev on saabunud.Las maailm kuulekuseskõik pahe hüljaku.Nüüd tehkem lahti pitserid,et tõesõnad hiilgaksid.Nüüd tehkem lahti pitserid,et tõesõnad hiilgaksid.
5. Näe, Iisrael rõõmustadesnüüd koju koguneb.Koos hoolsalt töötades –pea Siion valitseb.Võid, Siion, taas kord särada,sa kogu ilma valgusta!Võid, Siion, taas kord särada,sa kogu ilma valgusta!
Sõnad: Parley P. Pratt, 1807–1857
Viis: John E. Tullidge, 1806–1873