1. Karjase südames kallid\nkõik lambad Ta karjamaal.\nÄra ei Tema neid annaks,\nkullast nad Tal’ kallimad.\nKarjase südames kallid\nka teised Ta lambad on,\notsib neid merede tagant,\nei Teda peata ka mäed.\n\n[Chorus]\nEkslevad tühermaal üksi,\nnäljas ja abituna.\nKiirelt neil’ ruttab Ta appi,\ntarasse toob kosuma.\n\n2. Karjase südames kallid\nkõik talled Ta karjamaal.\nRohumaalt ekslema lä’evad,\nüksi ja näljas on nad.\nNäe, Karjane hea neid otsib –\nkadunud tallekesi.\nEnam kes Teda ei trotsi,\nrõõmuga koju siis viib.\n\n[Chorus]\nEkslevad tühermaal üksi,\nnäljas ja abituna.\nKiirelt neil’ ruttab Ta appi,\ntarasse toob kosuma.\n\n3. Karjase südames kallid\non lambuk’sed kuulekad.\nKallid ka kadunud lambad,\nkes tühermaal ekslevad.\nKuula, kuis Karjane kutsub,\nkuis appi hüüab Ta meid:\n„Aidake otsida lambaid,\nneid karjamaalt kadunuid!“\n\n[Chorus]\nEkslevad tühermaal üksi,\nnäljas ja abituna.\nKiirelt neil’ ruttab Ta appi,\ntarasse toob kosuma.\n\n4. Kutsuvad rohekad aasad,\nkutsuvad allikaveed.\nIssand, Su kutse meil kallis,\nleiame kadunud need.\nKarjusteks saame Su lambail’,\narmastust kingi Sa meil.\nSaada meid otsima väljal’\nneid lambaid, kes eksiteil.\n\n[Chorus]\nEkslevad tühermaal üksi,\nnäljas ja abituna.\nKiirelt neil’ ruttame appi\ntarasse toome nad taas.\n