1. Taas koidab hommik me Siioni üle,
maa tunneb rõõmu, et möödas on öö.
Valgus viib ära kõik leina ja mure,
Siion seob puusale valitsusvöö.
2. Taas koidab hommik me Siioni üle,
sellest on kuulutan’d prohveti keel.
Taas koju pöörduvad miljonid vangid,
juudid ja paganad üheskoos teel.
3. Kae, kuidas kõnnumaa puhkemas õide:
jõevesi jahutab kõrbenud maa,
kaiguvad mägedes rõõmukilked,
kuivanud väli lööb rohetama.
4. Maa, meri, saared, kõik kuulake hüüdu,
mis kuulutab Issanda naasmist taas.
Möödas on sõjad ja kannatus, ohud,
vabadushüüetest rõkatab laas.
Sõnad: Thomas Hastings, 1784–1872
Viis: Edwin F. Parry, 1850–1935