Kiriku lauluraamat, no. 177
Kui saaksid Kolobile minna

1. Kui saaksid Kolobile minna silmapilguga ja sama kiirusega edasi sealt lennata – kas keegi üldse eales, lõputult, kui otsida, võib leida sugupõlve, kust pärit Jumalad?

2. Kas näeks siis võimsat algust, mil ruum ei paisunud, või loomingut, mis viimne, ja kaoks kõik Jumalad? Ma arvan, keegi pole „puhast kõiksust“ näinud veel ega paotanud eesriiet ning leidnud tühjuse.

3. Jääb Jumalate looming, jätkub elu maailmais, on areng igavene, ei eal see ring saa täis. Ei lõpe iial aine, ei lõpe iial ruum, ei lõpe iial hinged, inimsugu lõputu.

4. Ei lõpe iial voorus, pole lõppu eales väel, ei lõpe iial noorus, tõde ikka kestma jääb. Ei lõpe iial ühtsus, eal ei lõpe arukus, ei lõpe iial valgus, ei lõpe preesterlus.

5. Ei lõpe olemine, armastus ei lõpe eal, ei lõpe taevais hiilgus, pole kohta surmal seal. Ei lõpe olemine, armastus ei lõpe eal, ei lõpe taevais hiilgus, pole kohta surmal seal.