1. Läkita valgus, tõde saada mul’.
Mind juhata!
Ööpimeduses olen eksinud.
Mind juhata!
Sea sammud mul, ei pea ma nägema,
mis seisab ees, samm-sammult juhid Sa.
2. Ei uskun’d iial ega teadnud ma,
mind juhatad!
Arvasin, ise paremini tean.
Mind juhata!
Mind maailm paelus, teelt mind eksitas –
hing uhkust täis. Möödunu andesta.
3. Su vägi mind on toetan’d, ehk ka veel
mind juhatad.
Viid läbi soo ja raba mind mu teel,
mind lohutad.
Pea koiduvalguses ma ingleid näen,
seal lahkun’d armsamad, ma sinna lä’en.
Sõnad: John Henry Newman, 1801–1890
Viis: John B. Dykes, 1823–1876