1. Jumal, Sul’ lähemal’
ihkab mu hing!
Üles siit vaevaööst
kannad Sa mind.
Kasvab mu ahastus,
ainult üks laul mu suus:
Jumal, Sul’ lähemal’
ihkab mu hing!
2. Olen kui rändaja,
kui möödas päev.
Päike las loojuda,
kivil und ma näen.
Unenäos olen ma
Jumal, Su lähedal.
Jumal, Sul’ lähemal’
ihkab mu hing!
3. Ilmub seal trepp mu ees –
taevane tee.
Kõik, mis mul saadad Sa,
armust Sa teed.
Inglid mind kutsuvad,
Jumal, Sul’ lähemal’,
Jumal, Sul’ lähemal’
ihkab mu hing!
4. Unedest ärgates ülistan Sind.
Muudad Sa muredes pühamaks mind.
Kurbustes ikka ma,
Jumal, Su lähedal.
Jumal, Sul’ lähemal’ ihkab mu hing!
5. Rõõmust hing tiivad saab, lendu mu lä’en.
Kuud, päikest, tähtesid eemalt ma näen.
Kuid rõõmus olen ma
ikka Su lähedal.
Jumal, Sul’ lähemal’ ihkab mu hing!
Sõnad: Sarah F. Adams, 1805–1848
Viis: Lowell Mason, 1792–1872