1. Oo Petlemm, väike linnake,
kui vaikselt uinud sa.
Ja öises taevalaotuses
sust tähed mööduvad.
Su pimeduses särab
nüüd valgus lõputu.
Ja kõik me soovid, ootused
sel ööl on täitunud.
2. On Kristus Maarjal’ sündinud
ja täitnud tõotuse.
Kui uinun’d ilm, siis ingli silm
meid ülalt valvab veel.
Näe, taevas koidutähed
Ta sündi märgivad.
Ja Jumalal, me Kuningal,
nad kiitust laulavad.
3. Nii vaikselt uue alguse
me ellu toonud Ta.
Ja armastuse valguse
me hinge istutab.
Nii tasa tuleb Issand,
ei meie kuulda saa.
Kui Talle ukse avame,
siis sisse astub Ta.
Sõnad: Phillips Brooks, 1835–1893
Viis: Lewis H. Redner, 1831–1908