1. Palve on hinge siiras soov,
mis peidus sisimas.
See hingel’ vaevas selgust toob,
õrn tuluke pimedas.
2. Palve saab kuju ohkena,
valatud silmavees,
ja ülesse tõstetud pilguga
me Jumalat paludes.
3. Palve on lihtsaim suhtlusviis,
mis laps võib õppida.
See taevasteni küündib siis
me Jumalal’ kuulata.
4. Kristlase jaoks on paluda
nii nagu hingata.
Ei surm siis seda üllata,
kes lahkub palvega.
5. Palve on patukahetsus
eksiteelt pöördunul.
Taevais käib rõõmurõkatus,
kui palveks pöördub huul.
6. Pühasid palve ühendab
nii mõttes, sõnas, teos.
Liidab meid Poja, Isaga,
ja ühte meid kõiki seob.
7. Taevaski suhtleb palvetes,
Püha Vaim kuulutab.
Jeesuski Isa trooni ees
meie eest palvetab.
8. Isa ees taevas seisame,
Jeesus, meid õpeta,
Sa oled ju Elu ja Tõde, Tee,
kuis tuleb meil palveta’?
Sõnad: James Montgomery, 1771–1854
Viis: George Careless, 1839–1932