1. Maailm me ümber variseb
    sel’ halli taeva all.
    Kui kutsub meid Hea Karjane,
    siis järgneme kõik Tal.
    Tuttav Ta hääl
    ja sõnad, mis meid
    saatnud on eluteel.
    Ta valgus teel
    ja Talle me järgneme.
  
  
    On tuules, tormis,
    äikeses,
    kesk pimedust
    meil tuttav kodutee.
    Meil on lootus Issandas.
    Kui vaevas hing
    ja mure suur,
    Ta valgushelk
    siis tröösti meile toob,
    kui on lootus Issandas.
    Meil on lootus Issandas.
  
 
  
    2. Ei pimesta meid vihmahood,
    sest teed me tunneme.
    Ja kui see mäkke üles viib,
    siis usus ronime.
    Meid nägijaks teeb,
    Ta rahu meil toob,
    trööstib me südame.
    Juhib meid teel, ei üksi me jää,
    ei iial üksi jää.
  
  
    On tuules, tormis,
    äikeses,
    kesk pimedust
    meil tuttav kodutee.
    Meil on lootus Issandas.
    Kui vaevas hing
    ja mure suur,
    Ta valgushelk
    siis tröösti meile toob,
    kui on lootus Issandas.
    Meil on lootus Issandas.
  
  
    Me süda ja hing
    Meie lootus on Tas.
    Me lootus on Temas, kes Looja meil.
  
  
    On tuules, tormis,
    äikeses,
    kesk pimedust
    meil tuttav kodutee.
    Meil on lootus Issandas.
    Kui vaevas hing
    ja mure suur,
    Ta valgushelk
    siis tröösti meile toob,
    kui on lootus Issandas.
    Meil on lootus Issandas.
    Meil on lootus Issandas.